Kes poleks unistanud isiklikust basseinist tagahoovis? On ütlematagi selge, et bassein on kuumal suvepäeval lõõgastuseks nii vanematele kui ka rõõmuks lastele, lisaks on spetsiaalse kaarkatuse ja soojendusega basseinid kasutatavad ka külmemal perioodil. Millist basseini valida ja mida selle ehituse juures jälgida, selgitab üle 25aastase basseiniehitamise kogemusega OÜ Kinbass müügijuht Mattias Saare.
Basseini valimine on lihtne, kui teid nõustab kogemustega spetsialist, kes oskab vastata kõigile basseini ehitamise ja hooldusega seonduvatele küsimustele. Kõige esimene küsimus on tavaliselt: millist basseini eelistada? Valik on väga lai, kuid otsust aitavad teha järgmised mõtted: millised on basseini ehitus- ja kasutusvõimalused, kui suurt, kellele ja kui sagedaseks kasutamiseks plaanite seda ehitada?
Ja loomulikult on väga olulised teemad ehitusmaksumus ning hoolduskulud. Võrreldes kogu maja maksumusega ei tohiks basseinile kuluda enam kui 10% kogu eelarvest. Ehituskulud sõltuvad kasutatavatest materjalidest, mõõtmetest ja seadmetest. Hoolduskuludest moodustab kõige suurema kulu vee soojendamine, millele lisandub hooldus: vee filtreerimine ja desinfitseerimine.
Eesti kliimasse sobib eelkõige välibassein sellistest materjalidest, mis ei karda temperatuuride kõikumist ega erinevaid kliimatsükleid. Seetõttu pole otstarbekas kasutada keraamilisi plaate, mis külmaga seina küljest lahti tulevad, või valatud konstruktsioone, mida jäätumine kipub lõhkuma. Kõige vastupidavam tehnoloogia on Rootsi inseneride poolt juba 1968. aastal arendatud spetsiaalselt kargesse kliimasse sobiva impregneeritud puidu ja kuumtsingitud metallkonsoolide sümbioos, mis on oma pikaealisust tõestanud juba aastakümneid. Puit kaetakse spetsiaalse PVC-kotiga, mida on vajadusel lihtsam vahetada kui näiteks keraamilisi plaate. PVC värvivalik ulatub kaugelt üle 100 tooni ning neid on ka reljeefseid, mis imiteerivad näiteks kiviklibu või liivapõhja.
Eestisse on selliseid Rootsi tehnoloogial baseeruvaid basseine ehitatud üle 100, millest enamik on paigaldatud kodumajapidamistesse, aga ka puhkekodudesse, turismitaludesse ja spaadesse. Sellise basseini ehitamise kasuks räägib veel üks tegur – kiirus. Välibassein valmib umbes kolme päevaga. Oluline on seejuures aga, et basseini rajaks üks ettevõte otsast lõpuni ning kogu ehitus oleks otsast lõpuni dokumenteeritud. Ainult nii garanteerite endale tõesti kvaliteetse ja kauakestva basseini.
Kuidas määrata basseini mõõte ja asukohta?
Asukoha puhul on loomulikult soovituslik leida õuel paik, mis on võõraste pilkude eest varjul ja tuulevaikne. Basseini pikem külg võiks asetseda piki antud asukohas valitseva tuule suunda, mis hõlbustab puudelt vette langenud lehtede ja muu basseini sattunud prügi liikumist puhastussüsteemi poole. Üldiselt võiks basseini ümbritseva ala katta näiteks jalasõbraliku puiduga, sest see vähendab jalgadega vette sattuva mustuse hulka. Ka basseini ümbruses kasvav kõrghaljastus kipub saastama basseinivett puulehtede ja õitega.
Enimlevinud välibasseinide mõõdud on 3 x 6 ja 4 x 8 meetrit, mis on piisavalt suured supluseks pere või sõpradega. Suuremates basseinides on võimalik lastel juba ujuda, pisemate puhul on soovituslik paigaldada basseini ka vastuvooluseade trenni tegemiseks. Sügavuse puhul on levinuim 110–150 cm. 145 cm sügavune bassein tagab võimalusel ujumise, veealuste pöörete ning laugemate vettehüpete tegemise. Kujult on basseinid harilikult ristkülikud või kuusnurksed.
Basseini seadmete tarvis tuleb arvestada samuti ruumi – 1–3 m3 põrandapinnale mahutuvad puhastus- ja lisaseadmed. Liiga pikk vahemaa basseini ja seadmeruumi vahel tõstab aga ehituse hinda ning suurendab soojakadu.
Terve artikkel: https://www.aripaev.ee/erilehed-st/2018/07/31/kuidas-valida-ja-ehitada-oma-hoovi-unistuste-basseini
